|
kerge välihaubits 10,5 cm le.f.h.18'ga olid relvastatud
tavaliselt 3 neljast jalaväediviisi suurtükiväerügemendi
divisjonist. haubits projekteeriti firma
"rheinmetall-borsig" poolt aastatel 1928 - 1929.
suurtükidivisjonide relvastusse hakkas see saabuma 1935.
aastal. relva konstruktsioon oli traditsiooniline, aga
kasutusele olid võetud avatavate haaradega haarlafett,
kokku pandavad-üles tõstetavad lafeti sahad ja
kaheosaline hüdropneumaatiline taandurmehhanistm, mille
amortisatsiooniseadmed paiknesid kaheks jaotatuna raua
all ja peal. vastavalt omaaegsele tavale olid suurtükil
metall- või puitvelgedega täiskummidega rattad. relv oli
konstruktsioonilt lihtne ja töökindel, kuid osutus
manööversõjas armee jaoks siiski raskeks ja ebapiisavalt
mobiilseks. sõja jooksul valmistati suurtükist mõningaid
moderniseeritud versioone, millisest olulisem oli 10,5
cm le.f.h.18(m). viimasele oli lisatud suudmepidur ja
täiustatud taandurmehhanismi, mis suurendas laskekaugust
12325 meetrini. haubitsa veoks kasutati eelik-kaarikut
kuuehobuserakendiga. motoriseeritud üksustes kasutati
suurtükkide vedamiseks ka poolroomikmasinaid või
lintmasinaid, harvem veoautosid. |
|
Kaliiber |
105 mm |
|
Raua pikkus |
2941 mm (28
kaliibrit) |
|
Laskekiirus |
6 l/min |
|
Sihtnurgad |
Laskesektor
+/- 28,5° |
|
|
Tõstenurk
-6,5°...+40,5° |
|
Laskekaugus |
10700 m |
|
Mürsu
algkiirus |
470 m/s |
|
Mürsu kaal |
14,81 kg
(kildmürsk) |
|
Kaal |
3490 kg
(rännakasendis, eelikuga) |
|
|
1985 kg
(lahingasendis) |
|
Pikkus |
6100 mm |
|
Laius |
1977 mm |
|
Kõrgus |
1880 mm |
|